Viie kõige rohkem tööd rabava riigi hulgas nagu nipsti

The 5 Hardest Working Countries On The Planet – Business Insider.

Eesti tahab ikka olla kusagil viie esimese hulgas. Üks uuring tõstab meid maailma esi-viisikusse: nimelt viie kõige enam tööd rabava riigi hulka. 🙂

Seekord on uuringu tegijaks OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development). Artikli link Business Insider’ist on ülal olemas. Uuringu järjestuse aluseks on keskmised töötunnid aastas / nädalas ja esi-kümme näeb välja selline:

• Mehhiko (2317 tundi aastas)
• Tšiili (2102 h)
• Korea (2092 h) .. ilmselt siis Lõuna-Korea 🙂
• Eesti (2021 h ja poole väiksem keskmine sissetulek kui L-Koreas)
• Venemaa
• Poola
• USA (kõige kõrgem keskmine palk esikümnes, aga kõige vähem puhkusepäevi ja haigusekindlustusi)
• Ungari
• Jaapan
• Slovakkia

Peab ütlema, et eestlased on end ikka töökaks rahvaks pidanud (vt kasvõi Andrus Kivirähk’i raamat “Rehepapp” 🙂 ), see arvamus sai nüüd kinnitet küll.

Kas teha Kapa-Kohilale oma raha?

JUHTIMISIDEED: Wörgli eksperiment alternatiivrahaga | Pärnu Konverentsid.

Pärnu Konverentsid oma Juhtimisideede blogis jagab tagasivaate ühele eksperimendile sõjaeelses Austrias, kus tööpuudus ja majandusseisak sai murtud kohaliku raha käibele võtmisega.

Aluseks Silvio Geselli teos “Loomulik majandus” ja eluterve suhtumine eksperimenti suutis väikelinn aastaga kaotada tööpuuduse, sisuliselt renoveerida linna ja ehitada veehoidla, sild ja suusahüppemägi. Kuna eksperiment oli edukas ja seda käidi üle Euroopa uurimas, siis võtsid ka lähikülad-linnad mitmed selle kasutusele ja 200 omavalitsust näitas üles huvi seda süsteemi kasutada.

Loomulikult läks ametlik finantssüsteem (Austria Keskpank) selle peale täiesti pöördesse ja läbi riigikohtu otsuse jõuti kohaliku raha keelamiseni. Tulemus – kiiresti taastus 30% tööpuudus.

Ka tänapäeval on selliseid eksperimente kasutatud ja kasutatakse, neist ei liigu palju infot küll, sest ilmselt on ka praegu keskpangad sellistele viltu vaatamas. Kel huvi saab rohkem uurida http://www.rahalugu.info/ pealt. Seal on ka näiteid meil Eestis kasutatud ja kasutatavatest alternatiivrahadest. Hetkel nt Õnnepanga tänutähed.

Inglismaal võeti Bristolis septembris 2012 kasutusele oma nael, eesmärk kohalikku väikeettevõtlust edendada ja nendevahelist kommunikatsiooni ja äri suurendada. Kuni 50 miili raadiuses ümber linna levitatav süsteem hõlmab ca 1 miljon inimest ja tuhandeid väikeettevõtteid. Sellise mastaabiga tuleb vägisi meelele paralleel Eesti krooniga 🙂 samuti ca 1 miljon inimest ja paarsada miili siia-sinnapoole.

Sellised oma raha süsteemid on küll pigem baseerunud mingil piiratud rahahulgal ja emiteerija tagatisel nö “pärispangas”. Linnavalitsustel on järelikult olnud piisavalt jõudu.

Sisuliselt võib e-rahade süsteemid nagu Paypal või Bitcoin või paljud teised, paigutada samasse kategooriasse, neil on veel lisaks rahvusvaheline jõud. Tagatise osas on küll süsteemid keerukamad, kuid siit kasvab üha enam tõenäosus, et raha ei ole mingil hetkel enam riigi ega riikide ühenduse põhine.

 

Maailma tulevikuriik on … Eesti! – aripaev.ee

Maailma tulevikuriik on … Eesti! – aripaev.ee.

Pilt uuringu artikli juurest @fastcoexist.com

Et siis küsimus: “kas sellist Eestit endale tahtsimegi?” sai vastuse väljaspoolt: paistab et maailmale meeldib 🙂 Viies koht huvitavas uuringus Araabia Ühendemiraatide, Tšiili, Malaisia ja Qatari järel. Hiinast ja värskenduskuuri läbi elanud Islandist eespool … pole paha, nagu klassikud ütlevad 🙂 Uuringu viis läbi Futurebrand ja sellega saab tutvuda siin: http://www.fastcoexist.com/1680768/the-15-leading-country-brands-of-the-future

Seestpoolt paistab küll triivimine olevat kuhugi mujale. Mulle tundub, et kui võtta kunagi Arengufondi initsiatiivil läbi kaalutud Eesti arengustsenaarumid (vt siit: http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/Stsenaariumid2018_spikker_est.pdf) , siis väljapoole paistame tulevikuvõtmes “Skype’i-saarena” aga seestpoolt tunneme end pigem “Lõuna-Soomena” või isegi “Riigi tagasituleku” stsenaariumis.

 

 

13 ametit, mille lõpetajatest/oskajatest on põud – onlinecollege.org

http://www.onlinecollege.org/2012/10/15/13-careers-short-graduates/

Sophia Coppola kirjutab ametitest, milles haritud oskajatest inimestest on pidevalt puudus. Olukord on karm, kui kõrgkoolilõpetajatest on 53% tööta ja on olemas hulk ameteid, kus lõpetajatest puudus. Tegu on küll jälle USA näidetega, kuid midagi õpetlikku on siin võimalik ikka välja lugeda.

Need 13 on:

• Põllumajandus: kuigi töötajate arv siin valdkonnas on igal pool vähenev, siis haritud spetsialistide nõudlus on suur. Mahetootmine jms loob pidevat uut nõudlust.
• Õpetajad: nõudlus kasvab kiiremini keskmisest.
• Raamatupidamine ja finantsjuhtimine: nõudlus kõrge, kuid vähemalt kraadiga lõpetanud on oodatud.
• Müük: ka karmil masu-ajal, kui töötajaid vähendati, siis müüki püütakse ikka suurendada pidevalt. Nõudlust tõstab see, et kraadiga müügiinimesi on vähe saadaval.
• Tootmine: nii operaatori, spetsialisti kui juhitasandile on nõudlus suur. Eriti hinnatud on lõpetajad, kes suudavad kiiresti omandada reaalsed töövõtted või kel on hea praktikakogemus kooliperioodist.
• Õendus: nõudlus on suur pidevalt, terviseteenuste osakaal teenuste sektoris on lisaks veel kasvamas kiiresti.
• Mehaanikud: ootamatult ei ole enam automehaanikuid, sest tudengid eelistavad minna kraadiõppesse. Nõudlus on suurenenud järsult viimase viie aasta jooksul.
• Kaugsõidujuhid: ligi 200 tuhat vakantset kohta USAs, kuigi aastapalk on ca 40 tuhat dollarit.
• Arvutiteadused: IT sektori kasv on tohutu, ca 150 tuhat vaba töökohta ja vaid 40,000 lõpetajat aastas. Seis sarnane kindlasti Eestile 🙂
• Insenerid: kõige enamnõutumad on ehitus-, keskkonna- ja biomeditsiini alade lõpetajad.
• Torutööd: ala ei ole olnud populaarne, kiiresti vananev spetsialistide hulk jätab suure nõudluse turule.
• SEO: interneti-marketing tundub ala, kus igaüks võib kergesti saada spetsialistiks. Tegelikkus ütleb, et puudu on haritud strateegidest, ka väga kõrgepalgalistest.
• Tervishoiu juhtimine: tervishoiu sektori mahtude kasv, 30 tuhat uut kindlustatut ja riiklikud ümberkorraldused on tekitanud suure nõudluse.

Siin küll segamini meie mõistes kutse- ja kõrgkoolide lõpetajate teemad, aga pilt on kahtlemata huvitav. Hea oleks saada meie koolijuhtide ja ettevõtlusorganisatsioonide kommentaare.

Hiljuti avaldatud artiklid eriti väheteenivatest (http://www.juhtimine.ee/1007746/kumme-koige-halvemat-erialavalikut/)  ja eriti paljuteenivatest ametitest (http://www.juhtimine.ee/1010366/15-eriala-mida-oppides-ootab-helge-tulevik-ja-suur-palk/ ) annavad muidugi head lisamaterjali ja oleks huvitav kui keegi ka Eesti kohta sarnase(d) uuringu(d) teeks.

BDA Consulting juhtis töötubasid Lairibafoorumil

BDA Consulting astus üles Lairibafoorumil 29.08.2012 « BDA Consulting.

Augusti lõpus toimus Eesti Lairiba Arendamise SA organiseerimiselLairibafoorum, kus arutleti Eesti kiire interneti arenguvõimaluste ja -takistuste üle. Osalejaid oli kõigist suurtest sidusrühmadest: riik, operaator-ettevõtted, kohalikud omavalitsused ja tarbijad. Esitleti uuringut olukorra hetkeseisust, tehnilisi trende maailmas ja riigi ootusi. Päeva teises pooles toimusid töötoad arenguperspektiivide analüüsiks ja eesmärkide seadmiseks.

Töötubade läbiviimist juhtisid BDA Consultingu tegevpartnerid Lo Rihvk, Marikai Karialid, Harli Uljas ja Elmo Puidet. Koondit kogutud mõtetest ja ettepanekutest esitles Elmo Puidet. Tulemuste kokkuvõtted huvitatute jaoks on välja pandud Lairibafoorumi kodulehel http://www.lairibafoorum.ee/. Kogutud ettepanekud ja mõtted on üheks sisendiks ka Eesti infoühiskonna arengukava 2020 koostamisel ja lairiba arengu edasiste arenguplaanide tegemisel.

Ühena töötubade juhtidest tahan tänada kõiki osalejaid äärmiselt aktiivse osavõtu ja panustamise eest. Oli väga meeldiv näha väga erinevatest sihtgruppidest inimesi mõtlemas ühe asja arendamisest kõigi hüvanguks

 

Eesti on rikaste hulgas vaene aga vaeste hulgas rikas: Maris Lauri

raamatupidaja.ee – Maris Lauri: Eesti on rikaste hulgas vaene aga.

Hakkas väike tulevikutrendide artikkel silma Maris Lauri’lt. Artikkel ülal lingi all, avaldet raamatupidaja.ee blogis.

Maailmas on Hiina rolli ja arenguvõimaluste osas tekkimas teatav ohuhoiak, samas on Aasia ja Ladina-Ameerika selgelt kiires kasvus. Eesti ettevõtja jaoks, kes oma tegevustes sõltub selle kandi riikidest või ettevõtetest on siin mõtlemisainet küllaga. Maris Lauri kindel arvamus Euroopa Liidu püsima jäämisest annab ehk pisut kindlust juurde selles kiires muutuste virrvarris.

Miks ma aga selle artikli siia tõin – Maris toob välja, et toimuvad endiselt kvalitatiivsed muutused majanduses, mis nõuavad uut lähenemist ettevõtetes igal alal. Mõnes mõttes on see ju hea uudis 🙂 sellises olukorras on ka uutel tulijatel võimalik siseneda turule, samuti luua uusi nišhe, kuna klientide vajadused ja ootused on muutumises. Vanadel olijatel tuleb aga liikuda uute juhtimisvõtete, uute toodete ja teenuste poole, et mitte ära kaduda. Lihtsalt vana toote/teenuse uuendamine ei pruugi enam kliendi vajadusi rahuldada. Ärimudelite analüüsid, toote ja teenuse disain, teadlaste toomine arendustöösse, klientide vajadustele suurema tähelepanu pööramine – need võiks olla minu meelest uued tähtsad märksõnad.

 

Ülereguleerimine ja ettevõtluse pidurdamine

Liigne keelamine ähvardab nii reforme kui tavasid – Eesti uudised – Postimees.ee.

Kuskil nädalajagu tagasi tsiteeriti Äripäevas Leon Glikmani, kes ütles et advokaadi-äri läheb kenasti ja käive kasvab aga ta ei tunne sellest täit rõõmu. Probleemiks see, et äri kasvab ettevõtja ja riigi vahelise vastaseisu arvelt. Ettevõtja peab end kas riigi vastu kaitsma mingite ettekirjutuste raames või siis valmistuma kontrollideks, eriaruandluseks või mingi muutunud regulatsiooni raames vastama kummastavatele päringutele. Kuigi ettevõtja peaks tegelema hoopis ettevõtlusega, arendama tooteid, looma töökohti ja kindlustama äri jätkusuutlikkust. Kommenteerijad viskasid herr Glikmannile nina peale vaid seda, et ta mõnda näidet ei toonud konkreetsest praktikast. 

Postimehes on Mikk Salu kirjutanud mõtlemapaneva ja seda Äripäevas juba üles tõusnud teemat jätkava heade näidetega loo.  Mulle tekitas lugedes esmalt naeruhoo artiklis toodud Aapo Ilvese sarkastiline kommentaar, kuid eks tegelikult on see kurb, kui poliitikud arvavad, et inimesed ei suuda üldse mõelda ja vajavad iga asja jaoks riigi ettekirjutust kuidas ja mida teha. 

Kunagi üks tark mees arvas, et seadustest ei ole kasu: “head” käituvad niigi kenasti ja “pahad” hiilivad neist niikuinii mööda. Samas artiklis toodud näide ühest varasemast Aavo Kokk’a kirjatükist, kus ühes linnas loobuti kogu liiklusmärgindusest ja tulemuseks oli oluliselt vähenenud liiklusõnnetuste arv. Inimesed  suutsid ise mõtlema ja otsustama hakata, kokkuleppeid sõlmida ja neid järgida. 

Usun, et kui pikalt käituda inimestega nagu otsustamiseks ja vastutamiseks kõlbmatutega, siis nad ka selliseks muutuvad. Mugavusest. Paar aastat tagasi jooksis üks ameerikamaa film teles, kus oli jõutud reguleerimiste ja mugavusega nii kaugele, et inimesed enam ei viitsinud mõelda ja kaotasid sellega koos algul õppimisvõime ja siis ka enamuse keerukamaid oskusteadmisi. Tulemuseks oli täielikult laastatud planeet paari inimpõlvega. … ja tundub et meil siin on sellele teele ka juba astutud ja lisatakse aga sammu. 

Kas tulumaks ikka peab olema?

Riigid, kus tulumaks puudub – aripaev.ee.

Äripäev avaldas hiljuti tõlkeartikli, kus toodi ära eraisiku tulumaksuta läbiajavad riigid (link päises).

11-st riigist 6 on naftariigid Araabiast, osadel puudub ka sotsiaalmaks täielikult. Bahama ja Bermuda korjavad maksutulu importkaupadelt .. eks saareriigina on sel ju jumet 🙂 Euroopast on Monaco ja Andorra nimekirjas, sealjuures Andorras puudub ka ettevõtte tulumaks.

Arutleda võiks teemal, et miks selline suur naftariik nagu Norra pole ükskikisiku tulumaksust loobunud. Kas ei soovita inimestelt ära võtta riigi arengusse panustamise tunnet? Või peab tulumaksust loobumiseks olema keskmine õhutemperatuur üle 20 C? Igal juhul on selge, et mingit tulu peab riik saama, et kogu seda tegutsemis-infrastruktuuri püsti hoida ja teha tuleb valikuid, et mida konkreetselt ja millal maksustada.

Guido Viik: Homo oeconomicus’e surm

Guido Viik: Homo oeconomicus’e surm – @rvamus – Eesti Ekspress.

Eesti Ekspressi veebiväljaanne jagab Guido Viik’i kirjatükki ebaratsionaalsest käitumisest ja majanduse tugevusvarust. Väga huvitav lugemine.

Ökonoomse mõtlemise vähesusest on räägitud viimasel ajal palju, nimed nagu Dan Ariely (raamatu “Predictable Irrational” autor, turundusinimestele kindlasti huvitav lugemine) ja Daniel Kahnemann (Nobeli preemia laureaat, raamat “Thinking,, Fast and Slow” autor) on juba kõrva jäänud. Selgelt antakse signaal, et paraneb me teadmine sellest, et me liiga palju oma käitumismotivaatoritest siiski ei tea 🙂

Majanduse vastupanuvõime tähtsa mõjutajana käiakse siin välja süsteemi korrastatus. Mida rohkem korrastada süsteemi, seda ettearvatavamalt see käitub ja seda vähemaks jääb tema vastupanuvõime kriisidele. st ratsionaasus ja efektiivsuse lõputu suurendamine viivad süsteemi võimetusele reageerida kaitsvalt mingile ootamatule välisele või sisemisele mõjule. Sellele võiks natuke mõelda enne kui Eesti jälle mõne järgmise Euroliidu regulatsiooni tormakalt üles nopib ja käiku laseb.

200 ametit hinnatud – millega sina tegeled?

Vaata, millised on kõige hullemad ametid – Äriuudised – E24.ee.

Ühel revolutsioonilisel Vene luuletajal on luuletus “Meie maal kõik tööd on head, vali millist tahad” 🙂 Sellest hoolimata on ameerikamaalased (www.careercast.com ja wall street journal) pannud ritta 200 ametit, hinnates headust või mitteheadust viie kriteeriumi põhjal:

• füüsilised nõudmised
• töökeskkond
• sissetulek
• stress
• edasised väljavaated/karjäärivõimalused.

Otsige oma amet üles ja vaadake, mis ameerikamaalased sellest arvavad 🙂 Juhtimiskonsultandi töö oli alles 57 kohal mu suureks üllatuseks. Ju siis on stressitase liiga kõrge vms.