Elmo Puidet on sertifitseeritud Brian Tracy metoodikate koolitaja « BDA Consulting

Elmo Puidet on sertifitseeritud Brian Tracy metoodikate koolitaja « BDA Consulting.

November oli tegus kuu, üks tähtsamaid asju minu enda jaoks oli Brian Tracy metoodikate koolitajaks õppimine ja sertifitseeritud saamine.

Suurepärased pikalt arendatud ja praktikas järgi proovitud tehnikad nii müügi, eesmärgistamise kui isikliku arengu toetuseks. Alustan siin blogis ka nende tehnikate tutvustamist kindlasti.

hääd 🙂

 

Pangandus on lapsemäng: Indias asutasid lapsed oma panga – Forte

Pangandus on lapsemäng: India tänavalapsed lõid täiesti toimiva rahandussüsteemi – Forte – Delfi.

http://www.odditycentral.com/news/banking-is-childs-play-indian-street-kids-create-efficient-financial-system.html on Delfi tõlkeloo alusartikkel.

Selline lugu siis 🙂 väga hea artikkel! ettevõtlikkus maast madalast, selged prioriteedid ja panustamine nende ellu viimisse.

Artikkel nimetab Indias tänavalaste loodud süsteemi küll pangaks, kuid kahjuks ei ole juriidilisest vormist selle asja juures räägitud.  Samas – 77 harukontorit 🙂

Mulle tundub, et selline (laste) algatus on tõeline samm kodaniku-ühiskonna poole. Ja julgustab toetama kõiki neid organisatsioone, kes tegelevad nii meil, kui üle maailma laste ettevõtlikkuse arendamisega.

 

Emotsioon liikuma paneva jõuna – ka ärimudeli südames

aripaev.ee – Ärikonsultant: kõige alus on emotsioon.

Sampo Liidrite foorumil esines pikema avaldusega Patrick Dixon (raamatu “Futurewise” autor, rohkem infot tema kohta: http://www.globalchange.com/ ), kelle sõnumi põhiline sisu oli, et nii asju tegema kui ostma paneb inimesi järjest rohkem emotsioon. Tehnoloogia ja innovatsioon on vahvad, aga kui emotsiooni ei teki, siis kasutamist ja arendamist ka ei tule. Lihtne näide Nokia ja Apple’ga annab meile ka tõestust – Nokia tehnoloogia pole üldse paha, aga Apple müüb enda tehnoloogiale kaasa nii palju emotsiooni, et ostu-otsused lähevad sinnapoole. Sellest, mis veel räägiti saab lugeda Äripäeva artiklist, mille link ülal olemas.

Ma ise aga tahaks hoopis tulla oma mängumaale – strateegilisse äriarendusse ja tuua sellesama emotsiooni teema seose sellisesse praktilisse töövahendisse nagu ärimudel. Ärimudeli keskne plokk on lisaväärtus, mida oma kliendile pakute. Mitte lihtsalt teie toode või teenus (tehnoloogia, innovatsioon) vaid lisaväärtus, mis selle kasutamisest saadakse. Ehk emotsiooni tekitajad. Kui suudate neid tegureid üles lugeda ärimudelis, mis tarbijas/sihtgrupis läbi saadava kasu positiivse emotsiooni tekitavad, siis olete juba peaaegu võitnud.

Miks peaaegu? 🙂 Selle pärast, et emotsioon tuleb nüüd, kus te selle olete ise ära märganud, ka potentsiaalsele kliendile maha müüa. Nagu kõigi asjadega – teadlik juhtimine viib kiiremini tulemusele. See tähendab, et kui me oskame kliendile näidata tema tulevast emotsiooni meie toote või teenuse kasutamisest saadava kasu läbi, siis oleme päriselt võitnud.

Ärimudel on sellepärast hea tööriist toodete-teenuste ja seotud süsteemide arendamisel, et lähtub palju sihtgrupi vajaduste mõistmisest ja emotsiooni tekitamisest ning juhtimisest. Ja nagu nüüd herr Dixon veel üle kinnitas – emotsioon on ka kõige selgem liikumapanev jõud – seega tasub lisaväärtuse kirjeldamine ärimudelis end vägevalt ära.

Edu!

 

Miks küsida miks?

Seth’s Blog: Why ask why?.

Kõige tähtsam küsimus strateegilises mõtlemises, planeerimises ja juhtimises on “Miks?”

Seth Godin on teinud väikse väljavõtte headest ja lihtsatest MIKS-arendusküsimustest:

• Miks see just nii töötab? (nii toimib?)
• Miks see meie eesmärk on?
• Miks sa “Ei” ütlesid?
• Miks me inimesi erinevalt kohtleme?
• Miks see meie (käitumis-)poliitika on?
• Miks me sinna turule ei sisene?
• Miks sa oma meelt muutsid?
• Miks meil see koosolek siin toimub?
• Miks mitte?

Seth tuletab ka meelde, et “Sest ma ütlesin nii” ei ole õige vastus 🙂

Minu lemmikutest üks on kindlasti “Miks see meie eesmärk on?” Tihtipeale seame eesmärke nii nagu eelnevatel aastatel, samadel alustel, samasugused .. et oleks võrreldav. Eksole. Või lihtsalt mõttelaiskusest? Nii on ju mugav, võtta sama eesmärk ja panna uus (või isegi lausa sama) number või tähtaeg. Kui läbi mõelda, millist mõju me oma eesmärgi täitumisel ootame, siis ehk muutub ka sõnastus ja läbi selle saavutamise motivatsioon.

Teine lemmik on “Miks meil see koosolek siin toimub?” 🙂 See on kohe imehea. Pean tunnistama, et olen ise viimasel ajal ikka hulga vähemate koosolekutega hakkama saanud ja näe – täitsa elus! Tegelikult peaks enne koosolekut selge vastuse saama sellele küsimusele ja kui koosolek on oma eesmärgi täitnud, siis võib selle lihtsalt ja julgesti lõpetada ja minna muid asju ajama. Pole kusagil öeldud, et koosoleku tähtsus sõltub selle pikkusest.

hääd küsimist!

Alustavatele ettevõtjatele huvitav sündmus 26-27.04 – StartSmart

StartSmart! Events – StartSmart.

Hulk häid esinejaid ühel päeval ja teisel asjalikud õpitoad, kus oma projekti arendada võimalik.

Seekord räägitakse ärisuhtlusest, enda esitlusest, positiivse rahavoo tekitamisest. Esinejad vinged, soovitan!

Räägime Asjast – Sten Tammkivi haibist

Räägime Asjast – Memokraat.

Sten Tammkivi siseneb idufirmade teema ümber tõusnud kära baasil natuke sügavamale kui rääkimine või tegemine.  Haip kui niisugune ja sellest arusaamine või mitte-arusaamine on tegelik teema.

Kuna artikkel on sisukas ja viitab veel mitmele üsna sisukale artiklile lisaks, siis neid ümber rääkima või jutustama ei hakkaks. Aga hästi lühidalt minu isiklik kokkuvõte: kui kellelegi jääb hambusse see, mida senini olete teinud või rääkinud oma tegemiste kohta, siis olete ilmselt õigel teel.

Soovituse annan küll – neile kel oma ettevõtte turundamise teel on seisak või kes on saanud kummalist tagasisidet senisele – teile on see “must read” 🙂

hääd

Strateegiapäeva modereerimine – 3 tähtsat ülesannet

Olen juba hea hulk aastaid juhtinud strateegilise arenduse protsesse nii ettevõtetes, avalikus kui kolmandas sektoris. Üks olulisemaid osasid selles protsessis on strateegiaseminar või strateegiapäev – kutsutakse kokku aktiivseid inimesi, kes võiks olla huvitet selle organisatsiooni, piirkonna, projekti, toote/teenuse või idee arendamisest ja need inimesed siis panustavad oma arenduspotentsiaali ja teadmisi-kogemusi uute eesmärkide, uue kvaliteedi sünniks. Ollakse aktiivsed, kasutatakse aega, toimub koostöö, tekib sünergia.

Kõlab imehästi, eksole. See kõik on imelihtne, milleks siin veel kaasata kedagi päeva modereerima-juhtima?

Tegelikkus ei pruugi olla nii lihtne ja ilus, isegi kui tegu on ühe konkreetse ja suhteliselt pisikese organisatsiooniga või väikse grupi inimestega. Inimeste aktiivsus on erinev, üksteise tundmine-mittetundmine mõjutab gruppides arutelude teket ja kulgu, ka gruppidesse jaotamist või jagunemist. Koostöö ei taha tekkida, äkki on kõigil oma arvamus ja järeleandmatu positsioon, hääled kasvavad, mõned on hoopis apaatsed ja tegelevad muude asjadega, mõned on kindlad, et midagi ei muutu ja palju asju mis plaanis oli läbi arutada-töötada, jääb lihtsalt tegemata. Segadust on palju, tunded lõõmavad ja tulemus jääb sündimata. Vahel ei lepita üldse milleski kokku. 

Kahju, eksole. Seda aega ei saa enam tagasi

Mis on sellises olukorras arenguseminari juhi või moderaatori roll?

Esiteks kindlasti teha vajalik eeltöö organisatsiooni juhtidega – peamised teemad paika, mis peavad arutatud saama; päeva ajakava; osalejate arv ja võimalikud grupitöödeks jaotamise põhimõtted ja meetodid arutelude läbiviimiseks. Moderaatori lisatöö: organisatsiooni hetkeolukorraga ja toimimise taustaga/keskkonnaga tutvumine. Õigel päeval seminariruumi ettevalmistus: vajalikud lauad-toolid, nende asetus, joogivee olemasolu, paberid-pliiatsid või muud vajalikud töövahendid.

Teiseks: strateegiapäeva läbiviimine – moderaator annab võimaluse kõigile osalejatele täie panusega kaasa töötada! Tema ülesanne on anda ette teemad, jälgida ajakavast kinnipidamist ja teemade aruteluks mineva aja määramine. Moderaator küsib küsimusi, aitab töögruppe “takerdumistest” üle, vajadusel täpsustab ülesannet ja tulemuse detailsuse ootust, summeerib esitlused ja kordab üle saavutatud kokkulepped. Moderaator saab küsida kõva häälega küsimusi, mida ei sobi erinevatel põhjustel küsida nt juhtidel või teistel osalejatel – ta on vajadusel “lapsesuu” küsimaks ka ebameeldivaid küsimusi. Moderaator võiks olla valmis tooma ka näiteid muudest valdkondadest või sama valdkonna suurematest/teistest organisatsioonidest – kuidas ja miks tehakse asju seal, mis on tulemused, kitsaskohad. 

Kolmandaks organiseerib moderaator arengupäeva järeltegevused: kirjaliku kokkuvõtte koostamise, ühise järel-arutelu tulemuste ja vajalike järeltegevuste osas juhtkonnaga. 

Selle kõigega saab kindlasti hakkama ka keegi juhtkonnast. Või mõni teine selleks määratud isik teie ettevõttest või organisatsioonist. Kindlasti paneb see hulga lisakoormust eel- ja järeltegevuste tegemisel ning ei lase sellel isikul 100%-liselt panustada arenduspäeva arutlustegevustesse. Seega – kui neid teha ise, siis “varastate” te oma organisatsioonilt osa ühe võtmeisiku panusest arendusse. Suure tõenäosusega venib kokkuvõtte koostamine, kuna igapäevatöö tahab tegemist. 

(Hea) moderaator on ettevõttele/organisatsioonile kulu rahaliselt, kuid oluline võit ajas, kvaliteedis ja tulemuses. 

 

 

Seth’s Blog: Kaart, kompass .. ja ärimudel

 

Seth’s Blog: The map has been replaced by the compass.

Seth Godin räägib mõistujuttu sellest, kuidas meie (maa-)kaardid ja protsessid saavad järjest ümber kirjutet tänu uudsele lähenemisele ja tehnoloogiatele. On järjest lihtsam teha asju uuel, erineval moel ja seepärast ei ole mõtet liiga palju protsesse kaardistada – igal järgmisel hetkel on neid parem ja odavam teha uuel moel.  .. ja sellepärast ka suureneb kompassi väärtus – sa pead teadma, kas liigud õiges suunas. See viimane siis on toetuseks neile, kes jutlustavad sihiteadlikkuse suurendamisest tõusvat kasu. 🙂

Seth juhib ka tähelepanu sellele, et hoolimata sellisest selgest teadmisest pühendatakse tohutult aega , et analüüsida ja uurida vanu kaarte (protsesse jms) selle asemel et tegeleda kompassi täpsusastme tõstmisega ja uurida, mis tulevikul on anda.

Seadsin selle enda jaoks strateegiate ja ärimudelite “keelde” kohe artikli algusest ja nendin, et tõesti vaadatakse liiga palju tagasi ja liiga vähe, liiga kitsalt edasi. Loomulikult on tulevikku raskem vaadata, kui ajaloolist infot analüüsida, kuid tekkiv kasu teadmise suurenemisest (arengustsenaariumid ja võimalused, trendide uurimine ja mõjude analüüs) on äärmiselt väärtuslik.

Olge julged ja vaadake tulevikku, seadke sihte ja täpsustage eesmärke — ning tehke asju uut moodi 🙂

 

Küta oma kirge

Seth’s Blog: Rightsizing your passion.

Nädalavahetusel tõi Seth Godin oma blogis väikse nupu iseenda motiveerimisest läbi õige suurusega eesmärkide.

Kuna mitmedki ettevõtted on praegu veel 2012 aasta plaanide lõplikus kinnitamises (alles veebruar ju! 🙂 ), siis tundus mõistlik see teema ka strateegia.ee poolt üle käia.

Seth’i sõnum on: hirm sööb unistused ja muudab töö raskeks! hirm eesmärkide mitte-saavutamise ees paneb seadma liiga madalaid eesmärke ning need omakorda ei “küta” saavutamise kirge. Tulemuseks on motivatsiooni langus ja tunne, et töö on raske. Sealt edasi on juba tööstress kerge tekkima.

Seadke julgelt kõrgeid eesmärke, selliseid mille saavutamise üle te olete tõesti uhked. Kui tähtaja määramine on raske (suur osa stressist on liiga lühike tähtaeg!), siis seadke see kui siht. … ja tehke tööd selle saavutamiseks ning ärge tormake kogu aeg “Kohe-peab-valmis-olema”-stiilis.

Lihtsalt iga päev väike sammuke suure eesmärgi täitumise poole.